jáhkkit lea vejolaččat dán sáni hápmi:
presens (odne) | preteritum (ikte) | |
---|---|---|
1.p.ent. | (mun) jáhkán | jáhkken |
2.p.ent. | (don) jáhkát | jáhkket |
3.p.ent. | (son) jáhkká | jáhkii |
1.p.tot. | (moai) jáhkke | jáhkiime |
2.p.tot. | (doai) jáhkkibeahtti | jáhkiide |
3.p.tot. | (soai) jáhkkiba | jáhkiiga |
1.p.flt. | (mii) jáhkkit | jáhkiimet |
2.p.flt. | (dii) jáhkkibehtet | jáhkiidet |
3.p.flt. | (sii) jáhkket | jáhkke |
- presens nektingsform
- (odne in) jáhke
- preteritum nektingsform
- (ikte in) jáhkkán
- perf.partisipp
- (lean) jáhkkán
jáhkkit (verb)
-
(verb) tro;
(verb) anta
- Mun in jáhke dáidda ságaide.
- Jeg tror ikke på de ryktene.
- Elle jáhkii bártniid liikot buorebut čuvgesvuovttat nieiddaide go čáhppesvuovttagiidda.
- Elle trodde at gutter liker lyshårede jenter bedre enn svarthårede.
presens (odne) | preteritum (ikte) | |
---|---|---|
1.p.ent. | (mun) jáhkán | jáhkken |
2.p.ent. | (don) jáhkát | jáhkket |
3.p.ent. | (son) jáhkká | jáhkii |
1.p.tot. | (moai) jáhkke | jáhkiime |
2.p.tot. | (doai) jáhkkibeahtti | jáhkiide |
3.p.tot. | (soai) jáhkkiba | jáhkiiga |
1.p.flt. | (mii) jáhkkit | jáhkiimet |
2.p.flt. | (dii) jáhkkibehtet | jáhkiidet |
3.p.flt. | (sii) jáhkket | jáhkke |
- presens nektingsform
- (odne in) jáhke
- preteritum nektingsform
- (ikte in) jáhkkán
- perf.partisipp
- (lean) jáhkkán
- jáhkkit Word history → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- jáhkkit verb transitiv infinitiv
- jáhkkit verb transitiv
- jáhkkit verb transitiv imperativ 2.p.flt.
- jáhkkit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
- Der/NomAg
-
- avledet handlernomen subst. flt. nominativ
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
jáhkkit lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- Der/NomAg
-
- avledet handlernomen subst. flt. nominativ
- jáhkkit Word history → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- jáhkkit verb transitiv infinitiv
- jáhkkit verb transitiv
- jáhkkit verb transitiv imperativ 2.p.flt.
- jáhkkit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.