ent. flt.
nominativ lihkahus lihkahusat
akkusativ lihkahusa lihkahusaid
genitiv lihkahusa lihkahusaid
illativ lihkahussii lihkahusaide
lokativ lihkahusas lihkahusain
komitativ lihkahusain lihkahusaiguin
essiv lihkahussan
Eanet sojahanhámit →

lihkahus (subst.)

ent. flt.
nominativ lihkahus lihkahusat
akkusativ lihkahusa lihkahusaid
genitiv lihkahusa lihkahusaid
illativ lihkahussii lihkahusaide
lokativ lihkahusas lihkahusain
komitativ lihkahusain lihkahusaiguin
essiv lihkahussan
Eanet sojahanhámit →
lihkahus Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lihkahus subst. ent. nominativ

presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. lihkan lihkken
2.p.ent. lihkat lihkket
3.p.ent. lihkká lihkai
1.p.tot. lihkke lihkaime
2.p.tot. lihkkabeahtti lihkaide
3.p.tot. lihkkaba lihkaiga
1.p.flt. lihkkat lihkaimet
2.p.flt. lihkkabehtet lihkaidet
3.p.flt. lihkket lihkke
presens nektingsform
lihka
preteritum nektingsform
lihkkan
perf.partisipp
lihkkan
Eanet sojahanhámit →

lihkkat (verb)

  • bevege seg
  • stå opp
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. lihkan lihkken
2.p.ent. lihkat lihkket
3.p.ent. lihkká lihkai
1.p.tot. lihkke lihkaime
2.p.tot. lihkkabeahtti lihkaide
3.p.tot. lihkkaba lihkaiga
1.p.flt. lihkkat lihkaimet
2.p.flt. lihkkabehtet lihkaidet
3.p.flt. lihkket lihkke
presens nektingsform
lihka
preteritum nektingsform
lihkkan
perf.partisipp
lihkkan
Eanet sojahanhámit →
lihkkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lihkkat verb intransitiv


Der/h (verb)

Der/h
  • avledning: -h verb transitiv imperativ 3.p.ent.

presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. lihkahan lihkahin
2.p.ent. lihkahat lihkahit
3.p.ent. lihkaha lihkahii
1.p.tot. lihkahetne lihkaheimme
2.p.tot. lihkaheahppi lihkaheidde
3.p.tot. lihkaheaba lihkaheigga
1.p.flt. lihkahat
lihkahit
lihkaheimmet
2.p.flt. lihkahehpet lihkaheiddet
3.p.flt. lihkahit lihkahedje
presens nektingsform
lihkat
preteritum nektingsform
lihkahan
perf.partisipp
lihkahan
Eanet sojahanhámit →

lihkahit (verb)

  • (transitivt) (verb) røre; (verb) bevege
    Mus lei gipsejuvvon nubbi juolgi in ge sáhttán lihkahit dan juolggi.
    Den ene foten min var gipset og jeg kunne ikke bevege den foten.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. lihkahan lihkahin
2.p.ent. lihkahat lihkahit
3.p.ent. lihkaha lihkahii
1.p.tot. lihkahetne lihkaheimme
2.p.tot. lihkaheahppi lihkaheidde
3.p.tot. lihkaheaba lihkaheigga
1.p.flt. lihkahat
lihkahit
lihkaheimmet
2.p.flt. lihkahehpet lihkaheiddet
3.p.flt. lihkahit lihkahedje
presens nektingsform
lihkat
preteritum nektingsform
lihkahan
perf.partisipp
lihkahan
Eanet sojahanhámit →
lihkahit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lihkahit verb transitiv imperativ 3.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

lihkahus lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/h
  • avledning: -h verb transitiv imperativ 3.p.ent.
lihkahit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lihkahit verb transitiv imperativ 3.p.ent.
lihkahus Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lihkahus subst. ent. nominativ
lihkkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lihkkat verb intransitiv