yks. mon.
nom. viima viimat
gen. viiman viimain
viimojen
par. viimaa viimoja
ine. viimassa viimoissa
ill. viimaan viimoihin
ela. viimasta viimoista
ade. viimalla viimoilla
abe. viimatta viimoitta
all. viimalle viimoille
abl. viimalta viimoilta
ess. viimana viimoina
tra. viimaksi viimoiksi
ins. viimoin
Eanet sojahanhámit →

viima (subst.)

yks. mon.
nom. viima viimat
gen. viiman viimain
viimojen
par. viimaa viimoja
ine. viimassa viimoissa
ill. viimaan viimoihin
ela. viimasta viimoista
ade. viimalla viimoilla
abe. viimatta viimoitta
all. viimalle viimoille
abl. viimalta viimoilta
ess. viimana viimoina
tra. viimaksi viimoiksi
ins. viimoin
Eanet sojahanhámit →
viima Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • viima subst. yks. nom.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

viima lea vejolaččat dán sáni hápmi:

viima Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • viima subst. yks. nom.