dekke (subst.)
dekke (verb)
-
(verb) gokčat
- Svarte skyer dekker fullstendig tinder og fjell.
- Čáhpes balvvat gokčet álfárot gáissáid ja váriid.
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
dekke lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- dekke Oza buot hámiid teavsttain →
-
- dekke subst. Neu flt. ubestemt
- dekke subst. Neu ent. ubestemt
- dekke Oza buot hámiid teavsttain →
-
- dekke verb infinitiv