forkaste (verb)
-
(verb) hilgut;
(verb) healbadit
- Brasils regjering har forkastet å sikre urfolkenes jordrettigheter.
- Brasila ráđđehus lea healbadan dáhkideames eamiálbmogiid eananvuoigatvuođaid.
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
forkaste lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- forkaste Oza buot hámiid teavsttain →
-
- forkaste verb infinitiv
- fór Oza buot hámiid teavsttain →
-
- fór subst. Cmp/null sammensetning
- kaste Oza buot hámiid teavsttain →
-
- kaste subst. Msc ent. ubestemt