gnage (verb)
-
(verb) jursit;
(verb) njaskut;
(verb) ciehpat
- Musa gnager på osten.
- Sáhpán ciehpá vuosttá.
-
(gnage kjøtt av beinet)
(verb) sohpat
- Han bruker å gnage beina grundig når han spiser.
- Son láve sohpat dávttiid albma láhkai go lea boradeamen.
-
(transitivt)
(verb) gahkit
- Skoen gnager foten.
- Gáma gahká juolggi.
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
gnage lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- gnage Oza buot hámiid teavsttain →
-
- gnage verb infinitiv