hefte (subst.)
- (subst.) girjjáš; (subst.) gihpa
-
(noe som er til ulempe)
(subst.) veahtu;
(subst.) árru
- Jeg er mest til plage eller hefte, for jeg er den dårligste jegeren, sier Per med et smil om munnen.
- Lean eanaš veahtun dahje árrun, go mun lean čuorbbimus bivdi, lohká Piera mojunjálmmiid.
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
hefte lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- hefte Oza buot hámiid teavsttain →
-
- hefte subst. Neu ent. ubestemt
- hefte Oza buot hámiid teavsttain →
-
- hefte verb infinitiv