knipe (verb)
knipe (subst.)
-
(subst.) bárti;
(subst.) vuorrádus
- Den livstilen brakte henne stadig i knipe.
- Dat eallinvuohki doalvvui su dávjá bárttiid sisa.
-
(havne i knipe)
(verb) bártidit
- Vi havnet i knipe på fredag, bilen gikk sund og vi måtte vente i 4 timer.
- Mii bártideimmet bearjadaga, biila bieđganii ja šattaimet vuordit 4 diimmu.
- (være i knipe) (verb) boarskudit
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
knipe lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- knipe Oza buot hámiid teavsttain →
-
- knipe subst. Fem ent. ubestemt
- knipe Oza buot hámiid teavsttain →
-
- knipe verb infinitiv