verb Imp
knip
verb indikativ presens
kniper
verb indikativ preteritum
kneip
verb indikativ preteritum
knep

knipe (verb)

verb Imp
knip
verb indikativ presens
kniper
verb indikativ preteritum
kneip
verb indikativ preteritum
knep
knipe Oza buot hámiid teavsttain →
  • knipe verb infinitiv


knipe (subst.)

  • (subst.) bárti; (subst.) vuorrádus
    Den livstilen brakte henne stadig i knipe.
    Dat eallinvuohki doalvvui su dávjá bárttiid sisa.
  • (havne i knipe) (verb) bártidit
    Vi havnet i knipe på fredag, bilen gikk sund og vi måtte vente i 4 timer.
    Mii bártideimmet bearjadaga, biila bieđganii ja šattaimet vuordit 4 diimmu.
  • (være i knipe) (verb) boarskudit
knipe Oza buot hámiid teavsttain →
  • knipe subst. Fem ent. ubestemt

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

knipe lea vejolaččat dán sáni hápmi:

knipe Oza buot hámiid teavsttain →
  • knipe subst. Fem ent. ubestemt
knipe Oza buot hámiid teavsttain →
  • knipe verb infinitiv