lure (verb)
-
(narre, bedra)
(verb) dájuhit
- Jenta lurte trollet.
- Nieida dájuhii stálu.
-
(lure seg inn)
(verb) njáhkat
- Vi lurte oss inn i matlageret.
- Mii njágaimet borramušrádjui.
- (lure seg inn i hast) (verb) njáhkalit
-
(lure på; spekulere)
(verb) jurddašallat;
(verb) smiehtadit;
(verb) imaštallat
- Jeg lurer på om Ánne kommer i morgen.
- Mun jurddašalan boahtá go son Ánne ihttin.
- Jeg lurte på hvem han var.
- Mun imaštallen gii son lei.
- Hun lurte på hva han mente.
- Son smiehtadii maid son oaivvildii.
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
lure lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- lur Oza buot hámiid teavsttain →
-
- lur adj. Pos flt. Def
- lur adj. Pos flt. ubestemt
- lur adj. Pos ent. Def
- lure Oza buot hámiid teavsttain →
-
- lure verb infinitiv