ro (verb)
- (verb) suhkat
- (ro båten sakte) (verb) doaladit
- (frakte med båt) (verb) suvdit
ro (subst.)
- (subst.) leahpu; (subst.) máššu
- (ro i sinnet) (subst.) miellamáššu
-
(ha ro til)
(verb) bállet
- Vi fikk ikke ro til å fortsette samtalen lenger da Ovllá kom bort til oss to.
- Ean moai bállen šat joatkit sága, go Ovllá bođii munno lusa.
- (få ro til) (verb) stađđat
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
ro lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- ro Oza buot hámiid teavsttain →
-
- ro subst. Fem ent. ubestemt
- ro Oza buot hámiid teavsttain →
-
- ro verb Imp
- ro verb infinitiv
- roe Oza buot hámiid teavsttain →
-
- roe verb Imp