verb indikativ presens
skal
verb indikativ preteritum
skulle

skulle (verb)

  • 1. (verb) galgat
    De skal ha nok ressurser.
    Sis galget leat doarvái resurssat.
  • 2. (av egen vilje) (verb) áigut
    Hun skulle begynne å gå, men følelsene stoppet henne.
    Son áiggui vázzát, muhto dovddut bissehe su.
    Jeg skal så hvete i åkeren der borte.
    Mun áiggun gilvit nisuid duon beldui.
verb indikativ presens
skal
verb indikativ preteritum
skulle
skulle Oza buot hámiid teavsttain →
  • skulle verb indikativ preteritum
  • skulle verb infinitiv

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

skulle lea vejolaččat dán sáni hápmi:

skulle Oza buot hámiid teavsttain →
  • skulle verb indikativ preteritum
  • skulle verb infinitiv