presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) arvvan arven
2.p.ent. (don) arvvat arvet
3.p.ent. (son) arvá arvvai
1.p.tot. (moai) arve arvvaime
2.p.tot. (doai) arvabeahtti arvvaide
3.p.tot. (soai) arvaba arvvaiga
1.p.flt. (mii) arvat arvvaimet
2.p.flt. (dii) arvabehtet arvvaidet
3.p.flt. (sii) arvet arve
presens nektingsform
(odne in) arvva
preteritum nektingsform
(ikte in) arvan
perf.partisipp
(lean) arvan
imperativ 2.p.ent.
(til en) arvva
imperativ 2.p.tot.
(til to) arvi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) arvet
Eanet sojahanhámit →

arvat (verb)

  • (verb) våge
    Nu soitet vel eanet nuorat arvat searvat Sámi Grand Prix juoigamii.
    Slik kan kanskje enda flere ungdommer våge å bli med på Sámi Grand Prix’ joikedel.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) arvvan arven
2.p.ent. (don) arvvat arvet
3.p.ent. (son) arvá arvvai
1.p.tot. (moai) arve arvvaime
2.p.tot. (doai) arvabeahtti arvvaide
3.p.tot. (soai) arvaba arvvaiga
1.p.flt. (mii) arvat arvvaimet
2.p.flt. (dii) arvabehtet arvvaidet
3.p.flt. (sii) arvet arve
presens nektingsform
(odne in) arvva
preteritum nektingsform
(ikte in) arvan
perf.partisipp
(lean) arvan
imperativ 2.p.ent.
(til en) arvva
imperativ 2.p.tot.
(til to) arvi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) arvet
Eanet sojahanhámit →
arvat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • arvat verb intransitiv infinitiv
  • arvat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.


arvat (adverb)

  • (adverb) betydelig
    Boahtte čiekčamis dán joavkku vuostá doaivvun mannat arvat buorebut.
    I neste kamp mot dette laget håper jeg at det går betydelig bedre.
    Dán jagi leat arvat eanet bivdinjoavkkut go diibmá.
    I år er det betydelig flere jaktgrupper enn i fjor.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

arvat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

arvat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • arvat adverb
arvat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • arvat verb intransitiv infinitiv
  • arvat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.