ent. flt.
nominativ bealuštus bealuštusat
akkusativ bealuštusa bealuštusaid
genitiv bealuštusa bealuštusaid
illativ bealuštussii bealuštusaide
lokativ bealuštusas bealuštusain
komitativ bealuštusain bealuštusaiguin
essiv bealuštussan
Eanet sojahanhámit →

bealuštus (subst.)

ent. flt.
nominativ bealuštus bealuštusat
akkusativ bealuštusa bealuštusaid
genitiv bealuštusa bealuštusaid
illativ bealuštussii bealuštusaide
lokativ bealuštusas bealuštusain
komitativ bealuštusain bealuštusaiguin
essiv bealuštussan
Eanet sojahanhámit →
bealuštus Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • bealuštus subst. ent. nominativ

presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. bealuštan bealuštin
2.p.ent. bealuštat bealuštit
3.p.ent. bealušta bealuštii
1.p.tot. bealuštetne bealušteimme
2.p.tot. bealušteahppi bealušteidde
3.p.tot. bealušteaba bealušteigga
1.p.flt. bealuštat
bealuštit
bealušteimmet
2.p.flt. bealuštehpet bealušteiddet
3.p.flt. bealuštit bealuštedje
presens nektingsform
bealuš
preteritum nektingsform
bealuštan
perf.partisipp
bealuštan
Eanet sojahanhámit →

bealuštit (verb)

presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. bealuštan bealuštin
2.p.ent. bealuštat bealuštit
3.p.ent. bealušta bealuštii
1.p.tot. bealuštetne bealušteimme
2.p.tot. bealušteahppi bealušteidde
3.p.tot. bealušteaba bealušteigga
1.p.flt. bealuštat
bealuštit
bealušteimmet
2.p.flt. bealuštehpet bealušteiddet
3.p.flt. bealuštit bealuštedje
presens nektingsform
bealuš
preteritum nektingsform
bealuštan
perf.partisipp
bealuštan
Eanet sojahanhámit →
bealuštit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • bealuštit verb transitiv imperativ 3.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

bealuštus lea vejolaččat dán sáni hápmi:

bealuštit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • bealuštit verb transitiv imperativ 3.p.ent.
bealuštus Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • bealuštus subst. ent. nominativ