presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) biškkun biškon biškkolin
biškkošin
(don) biškkut biškot biškkolit
biškkošit
(son) bišku biškkui biškkolii
biškkošii
(moai) biško biškkuime biškkoleimme
biškkošeimme
(doai) biškubeahtti biškkuide biškkoleidde
biškkošeidde
(soai) biškuba biškkuiga biškkoleigga
biškkošeigga
(mii) biškut biškkuimet biškkoleimmet
biškkošeimmet
(dii) biškubehtet biškkuidet biškkoleiddet
biškkošeiddet
(sii) biškot biško biškkoledje
biškkošedje
presens nektingsform
(odne in) biškko
preteritum nektingsform
(ikte in) biškon
kondisjonalis nektingsform
(in) biškkole
(in) biškkoše
perf.partisipp
(lean) biškon
imperativ 2.p.ent.
(til en) biškko
imperativ 2.p.tot.
(til to) bišku
Eanet sojahanhámit →

biškut (verb)

presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) biškkun biškon biškkolin
biškkošin
(don) biškkut biškot biškkolit
biškkošit
(son) bišku biškkui biškkolii
biškkošii
(moai) biško biškkuime biškkoleimme
biškkošeimme
(doai) biškubeahtti biškkuide biškkoleidde
biškkošeidde
(soai) biškuba biškkuiga biškkoleigga
biškkošeigga
(mii) biškut biškkuimet biškkoleimmet
biškkošeimmet
(dii) biškubehtet biškkuidet biškkoleiddet
biškkošeiddet
(sii) biškot biško biškkoledje
biškkošedje
presens nektingsform
(odne in) biškko
preteritum nektingsform
(ikte in) biškon
kondisjonalis nektingsform
(in) biškkole
(in) biškkoše
perf.partisipp
(lean) biškon
imperativ 2.p.ent.
(til en) biškko
imperativ 2.p.tot.
(til to) bišku
Eanet sojahanhámit →
biškut Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • biškut verb intransitiv imperativ 1.p.flt.
  • biškut verb intransitiv infinitiv
  • biškut verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

biškut lea vejolaččat dán sáni hápmi:

biškut Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • biškut verb intransitiv imperativ 1.p.flt.
  • biškut verb intransitiv infinitiv
  • biškut verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.