presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) bidjalan bidjalin
2.p.ent. (don) bidjalat bidjalit
3.p.ent. (son) bidjala bidjalii
1.p.tot. (moai) bidjaletne bidjaleimme
2.p.tot. (doai) bidjaleahppi bidjaleidde
3.p.tot. (soai) bidjaleaba bidjaleigga
1.p.flt. (mii) bidjalat
(mii) bidjalit
bidjaleimmet
2.p.flt. (dii) bidjalehpet bidjaleiddet
3.p.flt. (sii) bidjalit bidjaledje
presens nektingsform
(odne in) bidjal
preteritum nektingsform
(ikte in) bidjalan
perf.partisipp
(lean) bidjalan
imperativ 2.p.ent.
(til en) bidjal
imperativ 2.p.tot.
(til to) bidjaleahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) bidjalehket
Eanet sojahanhámit →

bidjalit (verb)

presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) bidjalan bidjalin
2.p.ent. (don) bidjalat bidjalit
3.p.ent. (son) bidjala bidjalii
1.p.tot. (moai) bidjaletne bidjaleimme
2.p.tot. (doai) bidjaleahppi bidjaleidde
3.p.tot. (soai) bidjaleaba bidjaleigga
1.p.flt. (mii) bidjalat
(mii) bidjalit
bidjaleimmet
2.p.flt. (dii) bidjalehpet bidjaleiddet
3.p.flt. (sii) bidjalit bidjaledje
presens nektingsform
(odne in) bidjal
preteritum nektingsform
(ikte in) bidjalan
perf.partisipp
(lean) bidjalan
imperativ 2.p.ent.
(til en) bidjal
imperativ 2.p.tot.
(til to) bidjaleahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) bidjalehket
Eanet sojahanhámit →
bidjalit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • bidjalit verb transitiv infinitiv
  • bidjalit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • bidjalit verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • bidjalit verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

bidjalit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

bidjalit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • bidjalit verb transitiv infinitiv
  • bidjalit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • bidjalit verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • bidjalit verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent.
bidjat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • bidjat verb transitiv
Der/l
  • avledning: -l verb infinitiv
  • avledning: -l verb indikativ presens 1.p.flt.
  • avledning: -l verb indikativ presens 3.p.flt.
  • avledning: -l verb indikativ preteritum 2.p.ent.