presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) binnudan binnudin binnudivččen
(don) binnudat binnudit binnudivččet
(son) binnuda binnudii binnudivččii
(moai) binnudetne binnudeimme binnudivččiime
(doai) binnudeahppi binnudeidde binnudivččiide
(soai) binnudeaba binnudeigga binnudivččiiga
(mii) binnudat
(mii) binnudit
binnudeimmet binnudivččiimet
(dii) binnudehpet binnudeiddet binnudivččiidet
(sii) binnudit binnudedje binnudivčče
presens nektingsform
(odne in) binnut
preteritum nektingsform
(ikte in) binnudan
kondisjonalis nektingsform
(in) binnudivčče
perf.partisipp
(lean) binnudan
imperativ 2.p.ent.
(til en) binnut
imperativ 2.p.tot.
(til to) binnudeahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) binnudehket
Eanet sojahanhámit →

binnudit (verb)

presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) binnudan binnudin binnudivččen
(don) binnudat binnudit binnudivččet
(son) binnuda binnudii binnudivččii
(moai) binnudetne binnudeimme binnudivččiime
(doai) binnudeahppi binnudeidde binnudivččiide
(soai) binnudeaba binnudeigga binnudivččiiga
(mii) binnudat
(mii) binnudit
binnudeimmet binnudivččiimet
(dii) binnudehpet binnudeiddet binnudivččiidet
(sii) binnudit binnudedje binnudivčče
presens nektingsform
(odne in) binnut
preteritum nektingsform
(ikte in) binnudan
kondisjonalis nektingsform
(in) binnudivčče
perf.partisipp
(lean) binnudan
imperativ 2.p.ent.
(til en) binnut
imperativ 2.p.tot.
(til to) binnudeahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) binnudehket
Eanet sojahanhámit →
binnudit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • binnudit verb transitiv infinitiv
  • binnudit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • binnudit verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • binnudit verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

binnudit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

binnudit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • binnudit verb transitiv infinitiv
  • binnudit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • binnudit verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • binnudit verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent.