presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) bivastuvan bivastuvven
2.p.ent. (don) bivastuvat bivastuvvet
3.p.ent. (son) bivastuvvá bivastuvai
1.p.tot. (moai) bivastuvve bivastuvaime
2.p.tot. (doai) bivastuvvabeahtti bivastuvaide
3.p.tot. (soai) bivastuvvaba bivastuvaiga
1.p.flt. (mii) bivastuvvat bivastuvaimet
2.p.flt. (dii) bivastuvvabehtet bivastuvaidet
3.p.flt. (sii) bivastuvvet bivastuvve
presens nektingsform
(odne in) bivastuva
preteritum nektingsform
(ikte in) bivastuvvan
perf.partisipp
(lean) bivastuvvan
imperativ 2.p.ent.
(til en) bivastuva
imperativ 2.p.tot.
(til to) bivastuvvi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) bivastuvvet
Eanet sojahanhámit →

bivastuvvat (verb)

presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) bivastuvan bivastuvven
2.p.ent. (don) bivastuvat bivastuvvet
3.p.ent. (son) bivastuvvá bivastuvai
1.p.tot. (moai) bivastuvve bivastuvaime
2.p.tot. (doai) bivastuvvabeahtti bivastuvaide
3.p.tot. (soai) bivastuvvaba bivastuvaiga
1.p.flt. (mii) bivastuvvat bivastuvaimet
2.p.flt. (dii) bivastuvvabehtet bivastuvaidet
3.p.flt. (sii) bivastuvvet bivastuvve
presens nektingsform
(odne in) bivastuva
preteritum nektingsform
(ikte in) bivastuvvan
perf.partisipp
(lean) bivastuvvan
imperativ 2.p.ent.
(til en) bivastuva
imperativ 2.p.tot.
(til to) bivastuvvi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) bivastuvvet
Eanet sojahanhámit →
bivastuvvat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • bivastuvvat verb intransitiv infinitiv
  • bivastuvvat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

bivastuvvat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

bivastuvvat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • bivastuvvat verb intransitiv infinitiv
  • bivastuvvat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
bivvat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • bivvat verb intransitiv
Der/stuvva
  • avledning: -stuvva verb infinitiv
  • avledning: -stuvva verb indikativ presens 1.p.flt.