presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) dáiddán dáiden
2.p.ent. (don) dáiddát dáidet
3.p.ent. (son) dáidá dáiddii
1.p.tot. (moai) dáide dáiddiime
2.p.tot. (doai) dáidibeahtti dáiddiide
3.p.tot. (soai) dáidiba dáiddiiga
1.p.flt. (mii) dáidit dáiddiimet
2.p.flt. (dii) dáidibehtet dáiddiidet
3.p.flt. (sii) dáidet dáide
presens nektingsform
(odne in) dáidde
preteritum nektingsform
(ikte in) dáidán
perf.partisipp
(lean) dáidán
Eanet sojahanhámit →

dáidit (verb)

  • (adverb) kanskje; (adverb) sannsynligvis
    Eadni ii dáidde jienastit Bargiidbellodaga dán jagi válggas.
    Mor stemmer kanskje ikke på Arbeiderpartiet ved årets valg.
    Buoremus dáidá muitalit buot.
    Det er kanskje best å fortelle alt.
    Cuiggodeamis ii dáiddáše boahtit mihkkege buriid.
    Det kommer kanskje ikke noe godt av å formane.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) dáiddán dáiden
2.p.ent. (don) dáiddát dáidet
3.p.ent. (son) dáidá dáiddii
1.p.tot. (moai) dáide dáiddiime
2.p.tot. (doai) dáidibeahtti dáiddiide
3.p.tot. (soai) dáidiba dáiddiiga
1.p.flt. (mii) dáidit dáiddiimet
2.p.flt. (dii) dáidibehtet dáiddiidet
3.p.flt. (sii) dáidet dáide
presens nektingsform
(odne in) dáidde
preteritum nektingsform
(ikte in) dáidán
perf.partisipp
(lean) dáidán
Eanet sojahanhámit →
dáidit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dáidit verb intransitiv infinitiv
  • dáidit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

dáidit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

dáidit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dáidit verb intransitiv infinitiv
  • dáidit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.