presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) dájuhan dájuhin dájuhivččen
(don) dájuhat dájuhit dájuhivččet
(son) dájuha dájuhii dájuhivččii
(moai) dájuhetne dájuheimme dájuhivččiime
(doai) dájuheahppi dájuheidde dájuhivččiide
(soai) dájuheaba dájuheigga dájuhivččiiga
(mii) dájuhat
(mii) dájuhit
dájuheimmet dájuhivččiimet
(dii) dájuhehpet dájuheiddet dájuhivččiidet
(sii) dájuhit dájuhedje dájuhivčče
presens nektingsform
(odne in) dájut
preteritum nektingsform
(ikte in) dájuhan
kondisjonalis nektingsform
(in) dájuhivčče
perf.partisipp
(lean) dájuhan
imperativ 2.p.ent.
(til en) dájut
imperativ 2.p.tot.
(til to) dájuheahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) dájuhehket
Eanet sojahanhámit →

dájuhit (verb)

presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) dájuhan dájuhin dájuhivččen
(don) dájuhat dájuhit dájuhivččet
(son) dájuha dájuhii dájuhivččii
(moai) dájuhetne dájuheimme dájuhivččiime
(doai) dájuheahppi dájuheidde dájuhivččiide
(soai) dájuheaba dájuheigga dájuhivččiiga
(mii) dájuhat
(mii) dájuhit
dájuheimmet dájuhivččiimet
(dii) dájuhehpet dájuheiddet dájuhivččiidet
(sii) dájuhit dájuhedje dájuhivčče
presens nektingsform
(odne in) dájut
preteritum nektingsform
(ikte in) dájuhan
kondisjonalis nektingsform
(in) dájuhivčče
perf.partisipp
(lean) dájuhan
imperativ 2.p.ent.
(til en) dájut
imperativ 2.p.tot.
(til to) dájuheahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) dájuhehket
Eanet sojahanhámit →
dájuhit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dájuhit verb transitiv infinitiv
  • dájuhit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • dájuhit verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • dájuhit verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

dájuhit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/h
  • avledning: -h verb transitiv infinitiv
  • avledning: -h verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • avledning: -h verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • avledning: -h verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent.
dádjut Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dádjut verb intransitiv
dájuhit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dájuhit verb transitiv infinitiv
  • dájuhit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • dájuhit verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • dájuhit verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent.