presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) dahkaluttan dahkaludden dahkaluttalin
dahkaluttašin
(don) dahkaluttat dahkaluddet dahkaluttalit
dahkaluttašit
(son) dahkaluddá dahkaluttai dahkaluttalii
dahkaluttašii
(moai) dahkaludde dahkaluttaime dahkaluttaleimme
dahkaluttašeimme
(doai) dahkaluddabeahtti dahkaluttaide dahkaluttaleidde
dahkaluttašeidde
(soai) dahkaluddaba dahkaluttaiga dahkaluttaleigga
dahkaluttašeigga
(mii) dahkaluddat dahkaluttaimet dahkaluttaleimmet
dahkaluttašeimmet
(dii) dahkaluddabehtet dahkaluttaidet dahkaluttaleiddet
dahkaluttašeiddet
(sii) dahkaluddet dahkaludde dahkaluttaledje
dahkaluttašedje
presens nektingsform
(odne in) dahkalutta
preteritum nektingsform
(ikte in) dahkaluddan
kondisjonalis nektingsform
(in) dahkaluttale
(in) dahkaluttaše
perf.partisipp
(lean) dahkaluddan
imperativ 2.p.ent.
(til en) dahkalutta
imperativ 2.p.tot.
(til to) dahkaluddi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) dahkaluddet
Eanet sojahanhámit →

dahkaluddat (verb)

  • 1. late som
  • 2. gjøre seg til
presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) dahkaluttan dahkaludden dahkaluttalin
dahkaluttašin
(don) dahkaluttat dahkaluddet dahkaluttalit
dahkaluttašit
(son) dahkaluddá dahkaluttai dahkaluttalii
dahkaluttašii
(moai) dahkaludde dahkaluttaime dahkaluttaleimme
dahkaluttašeimme
(doai) dahkaluddabeahtti dahkaluttaide dahkaluttaleidde
dahkaluttašeidde
(soai) dahkaluddaba dahkaluttaiga dahkaluttaleigga
dahkaluttašeigga
(mii) dahkaluddat dahkaluttaimet dahkaluttaleimmet
dahkaluttašeimmet
(dii) dahkaluddabehtet dahkaluttaidet dahkaluttaleiddet
dahkaluttašeiddet
(sii) dahkaluddet dahkaludde dahkaluttaledje
dahkaluttašedje
presens nektingsform
(odne in) dahkalutta
preteritum nektingsform
(ikte in) dahkaluddan
kondisjonalis nektingsform
(in) dahkaluttale
(in) dahkaluttaše
perf.partisipp
(lean) dahkaluddan
imperativ 2.p.ent.
(til en) dahkalutta
imperativ 2.p.tot.
(til to) dahkaluddi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) dahkaluddet
Eanet sojahanhámit →
dahkaluddat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dahkaluddat verb intransitiv infinitiv
  • dahkaluddat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

dahkaluddat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

dahkaluddat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dahkaluddat verb intransitiv infinitiv
  • dahkaluddat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.