presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) dagan dahken
2.p.ent. (don) dagat dahket
3.p.ent. (son) dahká dagai
1.p.tot. (moai) dahke dagaime
2.p.tot. (doai) dahkabeahtti dagaide
3.p.tot. (soai) dahkaba dagaiga
1.p.flt. (mii) dahkat dagaimet
2.p.flt. (dii) dahkabehtet dagaidet
3.p.flt. (sii) dahket dahke
presens nektingsform
(odne in) daga
preteritum nektingsform
(ikte in) dahkan
perf.partisipp
(lean) dahkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) daga
imperativ 2.p.tot.
(til to) dahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) dahket
(til flere) dahkket
Eanet sojahanhámit →

dahkat (verb)

  • (verb) lage
    Skire dagai beasi muorragierragii.
    Skjæra lagde reir i trekrona.
  • (verb) gjøre
    Dus lea bággu dan dahkat.
    Du er nødt til å gjøre det.
    Mun galggan dan bargat.
    Jeg skal gjøre det.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) dagan dahken
2.p.ent. (don) dagat dahket
3.p.ent. (son) dahká dagai
1.p.tot. (moai) dahke dagaime
2.p.tot. (doai) dahkabeahtti dagaide
3.p.tot. (soai) dahkaba dagaiga
1.p.flt. (mii) dahkat dagaimet
2.p.flt. (dii) dahkabehtet dagaidet
3.p.flt. (sii) dahket dahke
presens nektingsform
(odne in) daga
preteritum nektingsform
(ikte in) dahkan
perf.partisipp
(lean) dahkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) daga
imperativ 2.p.tot.
(til to) dahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) dahket
(til flere) dahkket
Eanet sojahanhámit →
dahkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dahkat verb transitiv infinitiv
  • dahkat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

dahkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

dahkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dahkat verb transitiv infinitiv
  • dahkat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.