ent. flt.
nominativ dilli dilit
akkusativ dili diliid
genitiv dili diliid
illativ dillái diliide
lokativ dilis diliin
komitativ diliin diliiguin
essiv dillin
Eanet sojahanhámit →

dilli (subst.)

  • (subst.) tilstand; (subst.) situasjon
    Ruoššas lei ges earálágan dilli.
    I Russland var det igjen en annen situasjon.
    Mánáshan lei oadjebas dilli dan liinni siste.
    Barnet var i en trygg situasjon inne i sjalet.
  • (subst.) forhold
    Ráđđehus áigu láhčit dili vai gonagasreappá hálddaheapmi šaddá dohkkehahttin.
    Regjeringen vil legge forholdene til rette for at forvaltninga av kongekrabba blir akseptabel.
  • (subst.) tid
    Mus ii leat dilli.
    Jeg har ikke tid.
ent. flt.
nominativ dilli dilit
akkusativ dili diliid
genitiv dili diliid
illativ dillái diliide
lokativ dilis diliin
komitativ diliin diliiguin
essiv dillin
Eanet sojahanhámit →
dilli Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dilli subst. ent. nominativ

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

dilli lea vejolaččat dán sáni hápmi:

dilli Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dilli subst. ent. nominativ