Neahttadigisánit

dolkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:



presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) dolkkan dolken
2.p.ent. (don) dolkkat dolket
3.p.ent. (son) dolká dolkkai
1.p.tot. (moai) dolke dolkkaime
2.p.tot. (doai) dolkabeahtti dolkkaide
3.p.tot. (soai) dolkaba dolkkaiga
1.p.flt. (mii) dolkat dolkkaimet
2.p.flt. (dii) dolkabehtet dolkkaidet
3.p.flt. (sii) dolket dolke
presens nektingsform
(odne in) dolkka
preteritum nektingsform
(ikte in) dolkan
perf.partisipp
(lean) dolkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) dolkka
imperativ 2.p.tot.
(til to) dolki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) dolket
Eanet sojahanhámit →

dolkat (verb)

  • bli lei
    Mun dolken das.
    Jeg ble lei av det.
    Mánát leat dolkan guolis.
    Barna er blitt leie av fisk.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) dolkkan dolken
2.p.ent. (don) dolkkat dolket
3.p.ent. (son) dolká dolkkai
1.p.tot. (moai) dolke dolkkaime
2.p.tot. (doai) dolkabeahtti dolkkaide
3.p.tot. (soai) dolkaba dolkkaiga
1.p.flt. (mii) dolkat dolkkaimet
2.p.flt. (dii) dolkabehtet dolkkaidet
3.p.flt. (sii) dolket dolke
presens nektingsform
(odne in) dolkka
preteritum nektingsform
(ikte in) dolkan
perf.partisipp
(lean) dolkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) dolkka
imperativ 2.p.tot.
(til to) dolki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) dolket
Eanet sojahanhámit →
dolkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dolkat verb intransitiv infinitiv
  • dolkat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

Váldde oktavuođa

Váldde oktavuođa (giellatekno@uit.no)

dolkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

dolkadit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dolkadit verb transitiv imperativ nektingsform
  • dolkadit verb transitiv imperativ 2.p.ent.
  • dolkadit verb transitiv indikativ presens nektingsform
dolkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • dolkat verb intransitiv infinitiv
  • dolkat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.