presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) duosttan dusten duosttalin
duosttašin
(don) duosttat dustet duosttalit
duosttašit
(son) duostá duosttai duosttalii
duosttašii
(moai) duste duosttaime duosttaleimme
duosttašeimme
(doai) duostabeahtti duosttaide duosttaleidde
duosttašeidde
(soai) duostaba duosttaiga duosttaleigga
duosttašeigga
(mii) duostat duosttaimet duosttaleimmet
duosttašeimmet
(dii) duostabehtet duosttaidet duosttaleiddet
duosttašeiddet
(sii) dustet duste duosttaledje
duosttašedje
presens nektingsform
(odne in) duostta
preteritum nektingsform
(ikte in) duostan
kondisjonalis nektingsform
(in) duosttale
(in) duosttaše
perf.partisipp
(lean) duostan
imperativ 2.p.ent.
(til en) duostta
imperativ 2.p.tot.
(til to) duosti
imperativ 2.p.flt.
(til flere) dustet
(til flere) duostet
Eanet sojahanhámit →

duostat (verb)

presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) duosttan dusten duosttalin
duosttašin
(don) duosttat dustet duosttalit
duosttašit
(son) duostá duosttai duosttalii
duosttašii
(moai) duste duosttaime duosttaleimme
duosttašeimme
(doai) duostabeahtti duosttaide duosttaleidde
duosttašeidde
(soai) duostaba duosttaiga duosttaleigga
duosttašeigga
(mii) duostat duosttaimet duosttaleimmet
duosttašeimmet
(dii) duostabehtet duosttaidet duosttaleiddet
duosttašeiddet
(sii) dustet duste duosttaledje
duosttašedje
presens nektingsform
(odne in) duostta
preteritum nektingsform
(ikte in) duostan
kondisjonalis nektingsform
(in) duosttale
(in) duosttaše
perf.partisipp
(lean) duostan
imperativ 2.p.ent.
(til en) duostta
imperativ 2.p.tot.
(til to) duosti
imperativ 2.p.flt.
(til flere) dustet
(til flere) duostet
Eanet sojahanhámit →
duostat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • duostat verb transitiv infinitiv
  • duostat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

duostat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

duo Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • duo subst. sg. lokativ poss. 2.p.ent.
duostat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • duostat verb transitiv infinitiv
  • duostat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.