Neahttadigisánit

duostat lea vejolaččat dán sáni hápmi:



presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) duosttan dusten
2.p.ent. (don) duosttat dustet
3.p.ent. (son) duostá duosttai
1.p.tot. (moai) duste duosttaime
2.p.tot. (doai) duostabeahtti duosttaide
3.p.tot. (soai) duostaba duosttaiga
1.p.flt. (mii) duostat duosttaimet
2.p.flt. (dii) duostabehtet duosttaidet
3.p.flt. (sii) dustet duste
presens nektingsform
(odne in) duostta
preteritum nektingsform
(ikte in) duostan
perf.partisipp
(lean) duostan
imperativ 2.p.ent.
(til en) duostta
imperativ 2.p.tot.
(til to) duosti
imperativ 2.p.flt.
(til flere) dustet
(til flere) duostet
Eanet sojahanhámit →

duostat (verb)

presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) duosttan dusten
2.p.ent. (don) duosttat dustet
3.p.ent. (son) duostá duosttai
1.p.tot. (moai) duste duosttaime
2.p.tot. (doai) duostabeahtti duosttaide
3.p.tot. (soai) duostaba duosttaiga
1.p.flt. (mii) duostat duosttaimet
2.p.flt. (dii) duostabehtet duosttaidet
3.p.flt. (sii) dustet duste
presens nektingsform
(odne in) duostta
preteritum nektingsform
(ikte in) duostan
perf.partisipp
(lean) duostan
imperativ 2.p.ent.
(til en) duostta
imperativ 2.p.tot.
(til to) duosti
imperativ 2.p.flt.
(til flere) dustet
(til flere) duostet
Eanet sojahanhámit →
duostat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • duostat verb transitiv infinitiv
  • duostat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

Váldde oktavuođa

Váldde oktavuođa

duostat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

duo Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • duo subst. ent. lokativ poss. 2.p.ent.
duostat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • duostat verb transitiv infinitiv
  • duostat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.