presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) feren ferejin
2.p.ent. (don) feret ferejit
3.p.ent. (son) fere ferii
1.p.tot. (moai) ferejetne feriime
2.p.tot. (doai) ferebeahtti feriide
3.p.tot. (soai) fereba feriiga
1.p.flt. (mii) feret feriimet
2.p.flt. (dii) ferebehtet feriidet
3.p.flt. (sii) ferejit ferejedje
presens nektingsform
(odne in) fere
preteritum nektingsform
(ikte in) feren
perf.partisipp
(lean) feren
imperativ 2.p.ent.
(til en) fere
imperativ 2.p.tot.
(til to) ferejeahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) ferejehket
Eanet sojahanhámit →

feret (verb)

  • (verb) oppleve
    Dat lea máŋgga láhkai feren.
    Han har vært ute for mye rart.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) feren ferejin
2.p.ent. (don) feret ferejit
3.p.ent. (son) fere ferii
1.p.tot. (moai) ferejetne feriime
2.p.tot. (doai) ferebeahtti feriide
3.p.tot. (soai) fereba feriiga
1.p.flt. (mii) feret feriimet
2.p.flt. (dii) ferebehtet feriidet
3.p.flt. (sii) ferejit ferejedje
presens nektingsform
(odne in) fere
preteritum nektingsform
(ikte in) feren
perf.partisipp
(lean) feren
imperativ 2.p.ent.
(til en) fere
imperativ 2.p.tot.
(til to) ferejeahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) ferejehket
Eanet sojahanhámit →
feret Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • feret verb intransitiv
  • feret verb intransitiv infinitiv
  • feret verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • feret verb intransitiv indikativ presens 2.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

feret lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/d
  • avledning: -d verb imperativ nektingsform
  • avledning: -d verb imperativ 2.p.ent.
  • avledning: -d verb indikativ presens nektingsform
Der/h
  • avledning: -h verb imperativ nektingsform
  • avledning: -h verb imperativ 2.p.ent.
  • avledning: -h verb indikativ presens nektingsform
feret Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • feret verb intransitiv
  • feret verb intransitiv infinitiv
  • feret verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • feret verb intransitiv indikativ presens 2.p.ent.