presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) giddanan giddanin
2.p.ent. (don) giddanat giddanit
3.p.ent. (son) giddana giddanii
1.p.tot. (moai) giddanetne giddaneimme
2.p.tot. (doai) giddaneahppi giddaneidde
3.p.tot. (soai) giddaneaba giddaneigga
1.p.flt. (mii) giddanat
(mii) giddanit
giddaneimmet
2.p.flt. (dii) giddanehpet giddaneiddet
3.p.flt. (sii) giddanit giddanedje
presens nektingsform
(odne in) giddan
preteritum nektingsform
(ikte in) giddanan
perf.partisipp
(lean) giddanan
imperativ 2.p.ent.
(til en) giddan
imperativ 2.p.tot.
(til to) giddaneahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) giddanehket
Eanet sojahanhámit →

giddanit (verb)

  • bli fast
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) giddanan giddanin
2.p.ent. (don) giddanat giddanit
3.p.ent. (son) giddana giddanii
1.p.tot. (moai) giddanetne giddaneimme
2.p.tot. (doai) giddaneahppi giddaneidde
3.p.tot. (soai) giddaneaba giddaneigga
1.p.flt. (mii) giddanat
(mii) giddanit
giddaneimmet
2.p.flt. (dii) giddanehpet giddaneiddet
3.p.flt. (sii) giddanit giddanedje
presens nektingsform
(odne in) giddan
preteritum nektingsform
(ikte in) giddanan
perf.partisipp
(lean) giddanan
imperativ 2.p.ent.
(til en) giddan
imperativ 2.p.tot.
(til to) giddaneahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) giddanehket
Eanet sojahanhámit →
giddanit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • giddanit verb intransitiv infinitiv
  • giddanit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • giddanit verb intransitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • giddanit verb intransitiv indikativ preteritum 2.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

giddanit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

giddanit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • giddanit verb intransitiv infinitiv
  • giddanit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • giddanit verb intransitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • giddanit verb intransitiv indikativ preteritum 2.p.ent.