heaitit lea vejolaččat dán sáni hápmi:
presens (odne) | preteritum (ikte) | |
---|---|---|
1.p.ent. | (mun) heaittán | heiten |
2.p.ent. | (don) heaittát | heitet |
3.p.ent. | (son) heaitá | heittii |
1.p.tot. | (moai) heite | heittiime |
2.p.tot. | (doai) heaitibeahtti | heittiide |
3.p.tot. | (soai) heaitiba | heittiiga |
1.p.flt. | (mii) heaitit | heittiimet |
2.p.flt. | (dii) heaitibehtet | heittiidet |
3.p.flt. | (sii) heitet | heite |
- presens nektingsform
- (odne in) heaitte
- preteritum nektingsform
- (ikte in) heaitán
- perf.partisipp
- (lean) heaitán
- imperativ 2.p.ent.
- (til en) heaitte
- imperativ 2.p.tot.
- (til to) heaiti
- imperativ 2.p.flt.
- (til flere) heitet
(til flere) heaitet
heaitit (verb)
-
(holde opp)
(verb) slutte
- Mánát heite hállamis sámegiela.
- Ungene sluttet å snakke samisk.
presens (odne) | preteritum (ikte) | |
---|---|---|
1.p.ent. | (mun) heaittán | heiten |
2.p.ent. | (don) heaittát | heitet |
3.p.ent. | (son) heaitá | heittii |
1.p.tot. | (moai) heite | heittiime |
2.p.tot. | (doai) heaitibeahtti | heittiide |
3.p.tot. | (soai) heaitiba | heittiiga |
1.p.flt. | (mii) heaitit | heittiimet |
2.p.flt. | (dii) heaitibehtet | heittiidet |
3.p.flt. | (sii) heitet | heite |
- presens nektingsform
- (odne in) heaitte
- preteritum nektingsform
- (ikte in) heaitán
- perf.partisipp
- (lean) heaitán
- imperativ 2.p.ent.
- (til en) heaitte
- imperativ 2.p.tot.
- (til to) heaiti
- imperativ 2.p.flt.
- (til flere) heitet
(til flere) heaitet
- heaitit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- heaitit verb transitiv infinitiv
- heaitit verb transitiv
- heaitit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
heaitit lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- Der/NomAg
-
- avledet handlernomen subst. flt. nominativ
- heaitit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- heaitit verb transitiv infinitiv
- heaitit verb transitiv
- heaitit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.