presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) heaittán heiten
2.p.ent. (don) heaittát heitet
3.p.ent. (son) heaitá heittii
1.p.tot. (moai) heite heittiime
2.p.tot. (doai) heaitibeahtti heittiide
3.p.tot. (soai) heaitiba heittiiga
1.p.flt. (mii) heaitit heittiimet
2.p.flt. (dii) heaitibehtet heittiidet
3.p.flt. (sii) heitet heite
presens nektingsform
(odne in) heaitte
preteritum nektingsform
(ikte in) heaitán
perf.partisipp
(lean) heaitán
imperativ 2.p.ent.
(til en) heaitte
imperativ 2.p.tot.
(til to) heaiti
imperativ 2.p.flt.
(til flere) heitet
(til flere) heaitet
Eanet sojahanhámit →

heaitit (verb)

  • (holde opp) (verb) slutte
    Mánát heite hállamis sámegiela.
    Ungene sluttet å snakke samisk.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) heaittán heiten
2.p.ent. (don) heaittát heitet
3.p.ent. (son) heaitá heittii
1.p.tot. (moai) heite heittiime
2.p.tot. (doai) heaitibeahtti heittiide
3.p.tot. (soai) heaitiba heittiiga
1.p.flt. (mii) heaitit heittiimet
2.p.flt. (dii) heaitibehtet heittiidet
3.p.flt. (sii) heitet heite
presens nektingsform
(odne in) heaitte
preteritum nektingsform
(ikte in) heaitán
perf.partisipp
(lean) heaitán
imperativ 2.p.ent.
(til en) heaitte
imperativ 2.p.tot.
(til to) heaiti
imperativ 2.p.flt.
(til flere) heitet
(til flere) heaitet
Eanet sojahanhámit →
heaitit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • heaitit verb transitiv infinitiv
  • heaitit verb transitiv
  • heaitit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

heaitit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/NomAg
  • avledet handlernomen subst. flt. nominativ
heaitit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • heaitit verb transitiv infinitiv
  • heaitit verb transitiv
  • heaitit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.