presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) heajastattan heajastadden
2.p.ent. (don) heajastattat heajastaddet
3.p.ent. (son) heajastaddá heajastattai
1.p.tot. (moai) heajastadde heajastattaime
2.p.tot. (doai) heajastaddabeahtti heajastattaide
3.p.tot. (soai) heajastaddaba heajastattaiga
1.p.flt. (mii) heajastaddat heajastattaimet
2.p.flt. (dii) heajastaddabehtet heajastattaidet
3.p.flt. (sii) heajastaddet heajastadde
presens nektingsform
(odne in) heajastatta
preteritum nektingsform
(ikte in) heajastaddan
perf.partisipp
(lean) heajastaddan
imperativ 2.p.ent.
(til en) heajastatta
imperativ 2.p.tot.
(til to) heajastaddi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) heajastaddet
Eanet sojahanhámit →

heajastaddat (verb)

  • holde et selskap; holde bryllup
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) heajastattan heajastadden
2.p.ent. (don) heajastattat heajastaddet
3.p.ent. (son) heajastaddá heajastattai
1.p.tot. (moai) heajastadde heajastattaime
2.p.tot. (doai) heajastaddabeahtti heajastattaide
3.p.tot. (soai) heajastaddaba heajastattaiga
1.p.flt. (mii) heajastaddat heajastattaimet
2.p.flt. (dii) heajastaddabehtet heajastattaidet
3.p.flt. (sii) heajastaddet heajastadde
presens nektingsform
(odne in) heajastatta
preteritum nektingsform
(ikte in) heajastaddan
perf.partisipp
(lean) heajastaddan
imperativ 2.p.ent.
(til en) heajastatta
imperativ 2.p.tot.
(til to) heajastaddi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) heajastaddet
Eanet sojahanhámit →
heajastaddat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • heajastaddat verb intransitiv infinitiv
  • heajastaddat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

heajastaddat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

heajastaddat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • heajastaddat verb intransitiv infinitiv
  • heajastaddat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.