presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) heajastalan heajastallen
2.p.ent. (don) heajastalat heajastallet
3.p.ent. (son) heajastallá heajastalai
1.p.tot. (moai) heajastalle heajastalaime
2.p.tot. (doai) heajastallabeahtti heajastalaide
3.p.tot. (soai) heajastallaba heajastalaiga
1.p.flt. (mii) heajastallat heajastalaimet
2.p.flt. (dii) heajastallabehtet heajastalaidet
3.p.flt. (sii) heajastallet heajastalle
presens nektingsform
(odne in) heajastala
preteritum nektingsform
(ikte in) heajastallan
perf.partisipp
(lean) heajastallan
imperativ 2.p.ent.
(til en) heajastala
imperativ 2.p.tot.
(til to) heajastalli
imperativ 2.p.flt.
(til flere) heajastallet
Eanet sojahanhámit →

heajastallat (verb)

  • holde et selskap; holde bryllup
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) heajastalan heajastallen
2.p.ent. (don) heajastalat heajastallet
3.p.ent. (son) heajastallá heajastalai
1.p.tot. (moai) heajastalle heajastalaime
2.p.tot. (doai) heajastallabeahtti heajastalaide
3.p.tot. (soai) heajastallaba heajastalaiga
1.p.flt. (mii) heajastallat heajastalaimet
2.p.flt. (dii) heajastallabehtet heajastalaidet
3.p.flt. (sii) heajastallet heajastalle
presens nektingsform
(odne in) heajastala
preteritum nektingsform
(ikte in) heajastallan
perf.partisipp
(lean) heajastallan
imperativ 2.p.ent.
(til en) heajastala
imperativ 2.p.tot.
(til to) heajastalli
imperativ 2.p.flt.
(til flere) heajastallet
Eanet sojahanhámit →
heajastallat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • heajastallat verb intransitiv infinitiv
  • heajastallat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

heajastallat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

heajastallat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • heajastallat verb intransitiv infinitiv
  • heajastallat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.