presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) hoalan hollen
2.p.ent. (don) hoalat hollet
3.p.ent. (son) hoallá hoalai
1.p.tot. (moai) holle hoalaime
2.p.tot. (doai) hoallabeahtti hoalaide
3.p.tot. (soai) hoallaba hoalaiga
1.p.flt. (mii) hoallat hoalaimet
2.p.flt. (dii) hoallabehtet hoalaidet
3.p.flt. (sii) hollet holle
presens nektingsform
(odne in) hoala
preteritum nektingsform
(ikte in) hoallan
perf.partisipp
(lean) hoallan
imperativ 2.p.ent.
(til en) hoala
imperativ 2.p.tot.
(til to) hoalli
imperativ 2.p.flt.
(til flere) hollet
(til flere) hoallet
Eanet sojahanhámit →

hoallat (verb)

  • (prate) (verb) snakke
    Ii aktage sihtan hoallat dan birra.
    Ingen ville snakke om det.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) hoalan hollen
2.p.ent. (don) hoalat hollet
3.p.ent. (son) hoallá hoalai
1.p.tot. (moai) holle hoalaime
2.p.tot. (doai) hoallabeahtti hoalaide
3.p.tot. (soai) hoallaba hoalaiga
1.p.flt. (mii) hoallat hoalaimet
2.p.flt. (dii) hoallabehtet hoalaidet
3.p.flt. (sii) hollet holle
presens nektingsform
(odne in) hoala
preteritum nektingsform
(ikte in) hoallan
perf.partisipp
(lean) hoallan
imperativ 2.p.ent.
(til en) hoala
imperativ 2.p.tot.
(til to) hoalli
imperativ 2.p.flt.
(til flere) hollet
(til flere) hoallet
Eanet sojahanhámit →
hoallat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • hoallat verb transitiv infinitiv
  • hoallat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

hoallat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

hoalla Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • hoalla subst. ent. nominativ poss. 2.p.ent.
hoallat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • hoallat verb transitiv infinitiv
  • hoallat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.