presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) huhttán huhttájin
2.p.ent. (don) huhttát huhttájit
3.p.ent. (son) huhttá huhttái
1.p.tot. (moai) huhttájetne huhttáime
2.p.tot. (doai) huhttábeahtti huhttáide
3.p.tot. (soai) huhttába huhttáiga
1.p.flt. (mii) huhttát huhttáimet
2.p.flt. (dii) huhttábehtet huhttáidet
3.p.flt. (sii) huhttájit huhttájedje
presens nektingsform
(odne in) huhttá
preteritum nektingsform
(ikte in) huhttán
perf.partisipp
(lean) huhttán
imperativ 2.p.ent.
(til en) huhttá
imperativ 2.p.tot.
(til to) huhttájeahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) huhttájehket
Eanet sojahanhámit →

huhttát (verb)

  • (verb) kure; sitte sammenkrøket
    Njoammeleadni njuikestallá das miesttamáddaga lahka man vuolde su čivggat huhttájit.
    Haremora hopper opp der ved siden av buskestammen, som ungene hennes sitter sammenkrøpet under.
    Mii dasto livččii molssaeaktun? Huhttát ruovttus?
    Hva ville dermed være alternativet? Å kure hjemme?
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) huhttán huhttájin
2.p.ent. (don) huhttát huhttájit
3.p.ent. (son) huhttá huhttái
1.p.tot. (moai) huhttájetne huhttáime
2.p.tot. (doai) huhttábeahtti huhttáide
3.p.tot. (soai) huhttába huhttáiga
1.p.flt. (mii) huhttát huhttáimet
2.p.flt. (dii) huhttábehtet huhttáidet
3.p.flt. (sii) huhttájit huhttájedje
presens nektingsform
(odne in) huhttá
preteritum nektingsform
(ikte in) huhttán
perf.partisipp
(lean) huhttán
imperativ 2.p.ent.
(til en) huhttá
imperativ 2.p.tot.
(til to) huhttájeahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) huhttájehket
Eanet sojahanhámit →
huhttát Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • huhttát verb intransitiv
  • huhttát verb intransitiv infinitiv
  • huhttát verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • huhttát verb intransitiv indikativ presens 2.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

huhttát lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/d
  • avledning: -d verb imperativ nektingsform
  • avledning: -d verb imperativ 2.p.ent.
  • avledning: -d verb indikativ presens nektingsform
Der/h
  • avledning: -h verb imperativ nektingsform
  • avledning: -h verb imperativ 2.p.ent.
  • avledning: -h verb indikativ presens nektingsform
huhttát Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • huhttát verb intransitiv
  • huhttát verb intransitiv infinitiv
  • huhttát verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • huhttát verb intransitiv indikativ presens 2.p.ent.