presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) humadan humadin humadivččen
(don) humadat humadit humadivččet
(son) humada humadii humadivččii
(moai) humadetne humadeimme humadivččiime
(doai) humadeahppi humadeidde humadivččiide
(soai) humadeaba humadeigga humadivččiiga
(mii) humadat
(mii) humadit
humadeimmet humadivččiimet
(dii) humadehpet humadeiddet humadivččiidet
(sii) humadit humadedje humadivčče
presens nektingsform
(odne in) humat
preteritum nektingsform
(ikte in) humadan
kondisjonalis nektingsform
(in) humadivčče
perf.partisipp
(lean) humadan
imperativ 2.p.ent.
(til en) humat
imperativ 2.p.tot.
(til to) humadeahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) humadehket
Eanet sojahanhámit →

humadit (verb)

presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) humadan humadin humadivččen
(don) humadat humadit humadivččet
(son) humada humadii humadivččii
(moai) humadetne humadeimme humadivččiime
(doai) humadeahppi humadeidde humadivččiide
(soai) humadeaba humadeigga humadivččiiga
(mii) humadat
(mii) humadit
humadeimmet humadivččiimet
(dii) humadehpet humadeiddet humadivččiidet
(sii) humadit humadedje humadivčče
presens nektingsform
(odne in) humat
preteritum nektingsform
(ikte in) humadan
kondisjonalis nektingsform
(in) humadivčče
perf.partisipp
(lean) humadan
imperativ 2.p.ent.
(til en) humat
imperativ 2.p.tot.
(til to) humadeahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) humadehket
Eanet sojahanhámit →
humadit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • humadit verb intransitiv infinitiv
  • humadit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • humadit verb intransitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • humadit verb intransitiv indikativ preteritum 2.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

humadit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/d
  • avledning: -d verb infinitiv
  • avledning: -d verb indikativ presens 1.p.flt.
  • avledning: -d verb indikativ presens 3.p.flt.
  • avledning: -d verb indikativ preteritum 2.p.ent.
humadit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • humadit verb intransitiv infinitiv
  • humadit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • humadit verb intransitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • humadit verb intransitiv indikativ preteritum 2.p.ent.
hupmat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • hupmat verb transitiv