presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) human hupmen humalin
humašin
(don) humat hupmet humalit
humašit
(son) hupmá humai humalii
humašii
(moai) hupme humaime humaleimme
humašeimme
(doai) hupmabeahtti humaide humaleidde
humašeidde
(soai) hupmaba humaiga humaleigga
humašeigga
(mii) hupmat humaimet humaleimmet
humašeimmet
(dii) hupmabehtet humaidet humaleiddet
humašeiddet
(sii) hupmet hupme humaledje
humašedje
presens nektingsform
(odne in) huma
preteritum nektingsform
(ikte in) hupman
kondisjonalis nektingsform
(in) humale
(in) humaše
perf.partisipp
(lean) hupman
imperativ 2.p.ent.
(til en) huma
imperativ 2.p.tot.
(til to) hubmi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) hubmet
(til flere) hupmet
Eanet sojahanhámit →

hupmat (verb)

  • (verb) snakke
    Human dutnje barggu birra.
    Jeg snakker til deg om arbeidet.
presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) human hupmen humalin
humašin
(don) humat hupmet humalit
humašit
(son) hupmá humai humalii
humašii
(moai) hupme humaime humaleimme
humašeimme
(doai) hupmabeahtti humaide humaleidde
humašeidde
(soai) hupmaba humaiga humaleigga
humašeigga
(mii) hupmat humaimet humaleimmet
humašeimmet
(dii) hupmabehtet humaidet humaleiddet
humašeiddet
(sii) hupmet hupme humaledje
humašedje
presens nektingsform
(odne in) huma
preteritum nektingsform
(ikte in) hupman
kondisjonalis nektingsform
(in) humale
(in) humaše
perf.partisipp
(lean) hupman
imperativ 2.p.ent.
(til en) huma
imperativ 2.p.tot.
(til to) hubmi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) hubmet
(til flere) hupmet
Eanet sojahanhámit →
hupmat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • hupmat verb transitiv infinitiv
  • hupmat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

hupmat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

hupma Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • hupma subst. sg. nominativ poss. 2.p.ent.
hupmat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • hupmat verb transitiv infinitiv
  • hupmat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.