presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) hutkkan hutken hutkkalin
hutkkašin
(don) hutkkat hutket hutkkalit
hutkkašit
(son) hutká hutkkai hutkkalii
hutkkašii
(moai) hutke hutkkaime hutkkaleimme
hutkkašeimme
(doai) hutkabeahtti hutkkaide hutkkaleidde
hutkkašeidde
(soai) hutkaba hutkkaiga hutkkaleigga
hutkkašeigga
(mii) hutkat hutkkaimet hutkkaleimmet
hutkkašeimmet
(dii) hutkabehtet hutkkaidet hutkkaleiddet
hutkkašeiddet
(sii) hutket hutke hutkkaledje
hutkkašedje
presens nektingsform
(odne in) hutkka
preteritum nektingsform
(ikte in) hutkan
kondisjonalis nektingsform
(in) hutkkale
(in) hutkkaše
perf.partisipp
(lean) hutkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) hutkka
imperativ 2.p.tot.
(til to) hutki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) hutket
Eanet sojahanhámit →

hutkat (verb)

  • finne på; dikte opp
presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) hutkkan hutken hutkkalin
hutkkašin
(don) hutkkat hutket hutkkalit
hutkkašit
(son) hutká hutkkai hutkkalii
hutkkašii
(moai) hutke hutkkaime hutkkaleimme
hutkkašeimme
(doai) hutkabeahtti hutkkaide hutkkaleidde
hutkkašeidde
(soai) hutkaba hutkkaiga hutkkaleigga
hutkkašeigga
(mii) hutkat hutkkaimet hutkkaleimmet
hutkkašeimmet
(dii) hutkabehtet hutkkaidet hutkkaleiddet
hutkkašeiddet
(sii) hutket hutke hutkkaledje
hutkkašedje
presens nektingsform
(odne in) hutkka
preteritum nektingsform
(ikte in) hutkan
kondisjonalis nektingsform
(in) hutkkale
(in) hutkkaše
perf.partisipp
(lean) hutkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) hutkka
imperativ 2.p.tot.
(til to) hutki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) hutket
Eanet sojahanhámit →
hutkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • hutkat verb transitiv infinitiv
  • hutkat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

hutkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

hutkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • hutkat verb transitiv infinitiv
  • hutkat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.