jávkat (verb)
-
1.
(verb) forsvinne
- Nieida moddjái nu, ahte su čalmmit uhtes eai jávkan.
- Jenta smilte slik at øynene nesten forsvant.
-
2.
(om en periode)
være borte
- Máhtte jávkkai badjelaš mánotbaji buohcceviesus.
- Máhtte ble borte over en måned på sykehus.
-
3.
bli borte
- Dohko manai ja dohko jávkkai.
- Dit gikk han og der ble han værende.
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
jávkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- jávkadit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- jávkadit verb transitiv imperativ nektingsform
- jávkadit verb transitiv imperativ 2.p.ent.
- jávkadit verb transitiv indikativ presens nektingsform
- jávkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- jávkat verb intransitiv infinitiv
- jávkat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.