presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) jappun jabbon jappolin
jappošin
(don) japput jabbot jappolit
jappošit
(son) jabbu jappui jappolii
jappošii
(moai) jabbo jappuime jappoleimme
jappošeimme
(doai) jabbubeahtti jappuide jappoleidde
jappošeidde
(soai) jabbuba jappuiga jappoleigga
jappošeigga
(mii) jabbut jappuimet jappoleimmet
jappošeimmet
(dii) jabbubehtet jappuidet jappoleiddet
jappošeiddet
(sii) jabbot jabbo jappoledje
jappošedje
presens nektingsform
(odne in) jappo
preteritum nektingsform
(ikte in) jabbon
kondisjonalis nektingsform
(in) jappole
(in) jappoše
perf.partisipp
(lean) jabbon
imperativ 2.p.ent.
(til en) jappo
imperativ 2.p.tot.
(til to) jabbu
imperativ 2.p.flt.
(til flere) jabbot
Eanet sojahanhámit →

jabbut (verb)

presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) jappun jabbon jappolin
jappošin
(don) japput jabbot jappolit
jappošit
(son) jabbu jappui jappolii
jappošii
(moai) jabbo jappuime jappoleimme
jappošeimme
(doai) jabbubeahtti jappuide jappoleidde
jappošeidde
(soai) jabbuba jappuiga jappoleigga
jappošeigga
(mii) jabbut jappuimet jappoleimmet
jappošeimmet
(dii) jabbubehtet jappuidet jappoleiddet
jappošeiddet
(sii) jabbot jabbo jappoledje
jappošedje
presens nektingsform
(odne in) jappo
preteritum nektingsform
(ikte in) jabbon
kondisjonalis nektingsform
(in) jappole
(in) jappoše
perf.partisipp
(lean) jabbon
imperativ 2.p.ent.
(til en) jappo
imperativ 2.p.tot.
(til to) jabbu
imperativ 2.p.flt.
(til flere) jabbot
Eanet sojahanhámit →
jabbut Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • jabbut verb intransitiv infinitiv
  • jabbut verb intransitiv
  • jabbut verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

jabbut lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/NomAg
  • avledet handlernomen subst. pl. nominativ
jabbut Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • jabbut verb intransitiv infinitiv
  • jabbut verb intransitiv
  • jabbut verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.