presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) kusten kustejin
2.p.ent. (don) kustet kustejit
3.p.ent. (son) kuste kustii
1.p.tot. (moai) kustejetne kustiime
2.p.tot. (doai) kustebeahtti kustiide
3.p.tot. (soai) kusteba kustiiga
1.p.flt. (mii) kustet kustiimet
2.p.flt. (dii) kustebehtet kustiidet
3.p.flt. (sii) kustejit kustejedje
presens nektingsform
(odne in) kuste
preteritum nektingsform
(ikte in) kusten
perf.partisipp
(lean) kusten
imperativ 2.p.ent.
(til en) kuste
imperativ 2.p.tot.
(til to) kustejeahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) kustejehket
Eanet sojahanhámit →

kustet (verb)

presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) kusten kustejin
2.p.ent. (don) kustet kustejit
3.p.ent. (son) kuste kustii
1.p.tot. (moai) kustejetne kustiime
2.p.tot. (doai) kustebeahtti kustiide
3.p.tot. (soai) kusteba kustiiga
1.p.flt. (mii) kustet kustiimet
2.p.flt. (dii) kustebehtet kustiidet
3.p.flt. (sii) kustejit kustejedje
presens nektingsform
(odne in) kuste
preteritum nektingsform
(ikte in) kusten
perf.partisipp
(lean) kusten
imperativ 2.p.ent.
(til en) kuste
imperativ 2.p.tot.
(til to) kustejeahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) kustejehket
Eanet sojahanhámit →
kustet Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • kustet verb transitiv
  • kustet verb transitiv infinitiv
  • kustet verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • kustet verb transitiv indikativ presens 2.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

kustet lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/d
  • avledning: -d verb imperativ nektingsform
  • avledning: -d verb imperativ 2.p.ent.
  • avledning: -d verb indikativ presens nektingsform
Der/h
  • avledning: -h verb imperativ nektingsform
  • avledning: -h verb imperativ 2.p.ent.
  • avledning: -h verb indikativ presens nektingsform
kustet Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • kustet verb transitiv
  • kustet verb transitiv infinitiv
  • kustet verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • kustet verb transitiv indikativ presens 2.p.ent.