ent. flt.
nominativ lihkahus lihkahusat
akkusativ lihkahusa lihkahusaid
genitiv lihkahusa lihkahusaid
illativ lihkahussii lihkahusaide
lokativ lihkahusas lihkahusain
komitativ lihkahusain lihkahusaiguin
essiv lihkahussan
Eanet sojahanhámit →

lihkahus (subst.)

ent. flt.
nominativ lihkahus lihkahusat
akkusativ lihkahusa lihkahusaid
genitiv lihkahusa lihkahusaid
illativ lihkahussii lihkahusaide
lokativ lihkahusas lihkahusain
komitativ lihkahusain lihkahusaiguin
essiv lihkahussan
Eanet sojahanhámit →
lihkahus Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lihkahus subst. ent. nominativ

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

lihkahus lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/h
  • avledning: -h verb transitiv imperativ 3.p.ent.
lihkahit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lihkahit verb transitiv imperativ 3.p.ent.
lihkahus Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lihkahus subst. ent. nominativ
lihkkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lihkkat verb intransitiv