lohkat (verb)
-
(verb) lese
- Mun logan aviissa.
- Jeg leser avisa.
-
(verb) telle
- Elle máhttá lohkat logi rádjái ruoššagillii.
- Elle kan telle til ti på russisk.
-
(verb) si
- Oahpaheaddji logai ohppiide ahte fertejit muitit bargat bihtáid.
- Læreren sa til elevene at de må huske å gjøre lekser.
- Duon jávrri lávejit lohkat botniheapmin.
- Det der vannet bruker folk å si er bunnløst.
- (utdanne seg) (verb) studere
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
lohkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- lohka Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- lohka subst. ent. nominativ poss. 2.p.ent.
- lohkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- lohkat verb transitiv infinitiv
- lohkat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
- lohkka Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- lohkka subst. flt. nominativ
- lohkka subst. ent. akkusativ poss. 2.p.ent.
- lohkka subst. ent. genitiv poss. 2.p.ent.