Neahttadigisánit

lohkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:



presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) logan lohken logalin
logašin
(don) logat lohket logalit
logašit
(son) lohká logai logalii
logašii
(moai) lohke logaime logaleimme
logašeimme
(doai) lohkabeahtti logaide logaleidde
logašeidde
(soai) lohkaba logaiga logaleigga
logašeigga
(mii) lohkat logaimet logaleimmet
logašeimmet
(dii) lohkabehtet logaidet logaleiddet
logašeiddet
(sii) lohket lohke logaledje
logašedje
presens nektingsform
(odne in) loga
preteritum nektingsform
(ikte in) lohkan
kondisjonalis nektingsform
(in) logale
(in) logaše
perf.partisipp
(lean) lohkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) loga
imperativ 2.p.tot.
(til to) lohkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) lohket
(til flere) lohkket
Eanet sojahanhámit →

lohkat (verb)

  • 1. (verb) lese
    Mun logan aviissa.
    Jeg leser avisa.
  • 2. (verb) telle
    Elle máhttá lohkat logi rádjái ruoššagillii.
    Elle kan telle til ti på russisk.
  • 3. (verb) si
    Oahpaheaddji logai ohppiide ahte fertejit muitit bargat bihtáid.
    Læreren sa til elevene at de må huske å gjøre lekser.
    Duon jávrri lávejit lohkat botniheapmin.
    Det der vannet bruker folk å si er bunnløst.
  • 4. (utdanne seg) (verb) studere
presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) logan lohken logalin
logašin
(don) logat lohket logalit
logašit
(son) lohká logai logalii
logašii
(moai) lohke logaime logaleimme
logašeimme
(doai) lohkabeahtti logaide logaleidde
logašeidde
(soai) lohkaba logaiga logaleigga
logašeigga
(mii) lohkat logaimet logaleimmet
logašeimmet
(dii) lohkabehtet logaidet logaleiddet
logašeiddet
(sii) lohket lohke logaledje
logašedje
presens nektingsform
(odne in) loga
preteritum nektingsform
(ikte in) lohkan
kondisjonalis nektingsform
(in) logale
(in) logaše
perf.partisipp
(lean) lohkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) loga
imperativ 2.p.tot.
(til to) lohkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) lohket
(til flere) lohkket
Eanet sojahanhámit →
lohkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lohkat verb transitiv infinitiv
  • lohkat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

Váldde oktavuođa

Váldde oktavuođa (giellatekno@uit.no)

lohkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

lohka Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lohka subst. sg. nominativ poss. 2.p.ent.
lohkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lohkat verb transitiv infinitiv
  • lohkat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
lohkka Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lohkka subst. pl. nominativ
  • lohkka subst. sg. akkusativ poss. 2.p.ent.
  • lohkka subst. sg. genitiv poss. 2.p.ent.