presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) logan lohken
2.p.ent. (don) logat lohket
3.p.ent. (son) lohká logai
1.p.tot. (moai) lohke logaime
2.p.tot. (doai) lohkabeahtti logaide
3.p.tot. (soai) lohkaba logaiga
1.p.flt. (mii) lohkat logaimet
2.p.flt. (dii) lohkabehtet logaidet
3.p.flt. (sii) lohket lohke
presens nektingsform
(odne in) loga
preteritum nektingsform
(ikte in) lohkan
perf.partisipp
(lean) lohkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) loga
imperativ 2.p.tot.
(til to) lohkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) lohket
(til flere) lohkket
Eanet sojahanhámit →

lohkat (verb)

  • (verb) lese
    Mun logan aviissa.
    Jeg leser avisa.
  • (verb) telle
    Elle máhttá lohkat logi rádjái ruoššagillii.
    Elle kan telle til ti på russisk.
  • (verb) si
    Oahpaheaddji logai ohppiide ahte fertejit muitit bargat bihtáid.
    Læreren sa til elevene at de må huske å gjøre lekser.
    Duon jávrri lávejit lohkat botniheapmin.
    Det der vannet bruker folk å si er bunnløst.
  • (utdanne seg) (verb) studere
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) logan lohken
2.p.ent. (don) logat lohket
3.p.ent. (son) lohká logai
1.p.tot. (moai) lohke logaime
2.p.tot. (doai) lohkabeahtti logaide
3.p.tot. (soai) lohkaba logaiga
1.p.flt. (mii) lohkat logaimet
2.p.flt. (dii) lohkabehtet logaidet
3.p.flt. (sii) lohket lohke
presens nektingsform
(odne in) loga
preteritum nektingsform
(ikte in) lohkan
perf.partisipp
(lean) lohkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) loga
imperativ 2.p.tot.
(til to) lohkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) lohket
(til flere) lohkket
Eanet sojahanhámit →
lohkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lohkat verb transitiv infinitiv
  • lohkat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

lohkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

lohka Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lohka subst. ent. nominativ poss. 2.p.ent.
lohkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lohkat verb transitiv infinitiv
  • lohkat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
lohkka Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lohkka subst. flt. nominativ
  • lohkka subst. ent. akkusativ poss. 2.p.ent.
  • lohkka subst. ent. genitiv poss. 2.p.ent.