presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) lovttohalan lovttohallen
2.p.ent. (don) lovttohalat lovttohallet
3.p.ent. (son) lovttohallá lovttohalai
1.p.tot. (moai) lovttohalle lovttohalaime
2.p.tot. (doai) lovttohallabeahtti lovttohalaide
3.p.tot. (soai) lovttohallaba lovttohalaiga
1.p.flt. (mii) lovttohallat lovttohalaimet
2.p.flt. (dii) lovttohallabehtet lovttohalaidet
3.p.flt. (sii) lovttohallet lovttohalle
presens nektingsform
(odne in) lovttohala
preteritum nektingsform
(ikte in) lovttohallan
perf.partisipp
(lean) lovttohallan
imperativ 2.p.ent.
(til en) lovttohala
imperativ 2.p.tot.
(til to) lovttohalli
imperativ 2.p.flt.
(til flere) lovttohallet
Eanet sojahanhámit →

lovttohallat (verb)

presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) lovttohalan lovttohallen
2.p.ent. (don) lovttohalat lovttohallet
3.p.ent. (son) lovttohallá lovttohalai
1.p.tot. (moai) lovttohalle lovttohalaime
2.p.tot. (doai) lovttohallabeahtti lovttohalaide
3.p.tot. (soai) lovttohallaba lovttohalaiga
1.p.flt. (mii) lovttohallat lovttohalaimet
2.p.flt. (dii) lovttohallabehtet lovttohalaidet
3.p.flt. (sii) lovttohallet lovttohalle
presens nektingsform
(odne in) lovttohala
preteritum nektingsform
(ikte in) lovttohallan
perf.partisipp
(lean) lovttohallan
imperativ 2.p.ent.
(til en) lovttohala
imperativ 2.p.tot.
(til to) lovttohalli
imperativ 2.p.flt.
(til flere) lovttohallet
Eanet sojahanhámit →
lovttohallat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lovttohallat verb transitiv infinitiv
  • lovttohallat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

lovttohallat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/halla
  • avledning: -halla verb infinitiv
loktut Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • loktut verb transitiv
lovttohallat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • lovttohallat verb transitiv infinitiv
  • lovttohallat verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.