Neahttadigisánit

máhttit lea vejolaččat dán sáni hápmi:



presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) máhtán máhtten
2.p.ent. (don) máhtát máhttet
3.p.ent. (son) máhttá máhtii
1.p.tot. (moai) máhtte máhtiime
2.p.tot. (doai) máhttibeahtti máhtiide
3.p.tot. (soai) máhttiba máhtiiga
1.p.flt. (mii) máhttit máhtiimet
2.p.flt. (dii) máhttibehtet máhtiidet
3.p.flt. (sii) máhttet máhtte
presens nektingsform
(odne in) máhte
preteritum nektingsform
(ikte in) máhttán
perf.partisipp
(lean) máhttán
imperativ 2.p.ent.
(til en) máhte
imperativ 2.p.tot.
(til to) máhtti
imperativ 2.p.flt.
(til flere) máhttet
Eanet sojahanhámit →

máhttit (verb)

  • (verb) kunne; (verb) beherske
    Ohcat olbmo gii máhttá sámegiela sihke čálalaččat ja njálmmálaččat.
    Vi søker en person som kan samisk både skriftlig og muntlig.
    Dan mun máhtán bajil.
    Jeg kan det utenat.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) máhtán máhtten
2.p.ent. (don) máhtát máhttet
3.p.ent. (son) máhttá máhtii
1.p.tot. (moai) máhtte máhtiime
2.p.tot. (doai) máhttibeahtti máhtiide
3.p.tot. (soai) máhttiba máhtiiga
1.p.flt. (mii) máhttit máhtiimet
2.p.flt. (dii) máhttibehtet máhtiidet
3.p.flt. (sii) máhttet máhtte
presens nektingsform
(odne in) máhte
preteritum nektingsform
(ikte in) máhttán
perf.partisipp
(lean) máhttán
imperativ 2.p.ent.
(til en) máhte
imperativ 2.p.tot.
(til to) máhtti
imperativ 2.p.flt.
(til flere) máhttet
Eanet sojahanhámit →
máhttit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • máhttit verb transitiv infinitiv
  • máhttit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

Váldde oktavuođa

Váldde oktavuođa

máhttit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

máhttit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • máhttit verb transitiv infinitiv
  • máhttit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.