maŋŋánit lea vejolaččat dán sáni hápmi:
presens (odne) | preteritum (ikte) | |
---|---|---|
1.p.ent. | (mun) maŋŋánan | maŋŋánin |
2.p.ent. | (don) maŋŋánat | maŋŋánit |
3.p.ent. | (son) maŋŋána | maŋŋánii |
1.p.tot. | (moai) maŋŋánetne | maŋŋáneimme |
2.p.tot. | (doai) maŋŋáneahppi | maŋŋáneidde |
3.p.tot. | (soai) maŋŋáneaba | maŋŋáneigga |
1.p.flt. | (mii) maŋŋánat (mii) maŋŋánit |
maŋŋáneimmet |
2.p.flt. | (dii) maŋŋánehpet | maŋŋáneiddet |
3.p.flt. | (sii) maŋŋánit | maŋŋánedje |
- presens nektingsform
- (odne in) maŋŋán
- preteritum nektingsform
- (ikte in) maŋŋánan
- perf.partisipp
- (lean) maŋŋánan
- imperativ 2.p.ent.
- (til en) maŋŋán
- imperativ 2.p.tot.
- (til to) maŋŋáneahkki
- imperativ 2.p.flt.
- (til flere) maŋŋánehket
maŋŋánit (verb)
- bli sein
presens (odne) | preteritum (ikte) | |
---|---|---|
1.p.ent. | (mun) maŋŋánan | maŋŋánin |
2.p.ent. | (don) maŋŋánat | maŋŋánit |
3.p.ent. | (son) maŋŋána | maŋŋánii |
1.p.tot. | (moai) maŋŋánetne | maŋŋáneimme |
2.p.tot. | (doai) maŋŋáneahppi | maŋŋáneidde |
3.p.tot. | (soai) maŋŋáneaba | maŋŋáneigga |
1.p.flt. | (mii) maŋŋánat (mii) maŋŋánit |
maŋŋáneimmet |
2.p.flt. | (dii) maŋŋánehpet | maŋŋáneiddet |
3.p.flt. | (sii) maŋŋánit | maŋŋánedje |
- presens nektingsform
- (odne in) maŋŋán
- preteritum nektingsform
- (ikte in) maŋŋánan
- perf.partisipp
- (lean) maŋŋánan
- imperativ 2.p.ent.
- (til en) maŋŋán
- imperativ 2.p.tot.
- (til to) maŋŋáneahkki
- imperativ 2.p.flt.
- (til flere) maŋŋánehket
- maŋŋánit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- maŋŋánit verb intransitiv infinitiv
- maŋŋánit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
- maŋŋánit verb intransitiv indikativ presens 3.p.flt.
- maŋŋánit verb intransitiv indikativ preteritum 2.p.ent.
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
maŋŋánit lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- maŋŋánit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- maŋŋánit verb intransitiv infinitiv
- maŋŋánit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
- maŋŋánit verb intransitiv indikativ presens 3.p.flt.
- maŋŋánit verb intransitiv indikativ preteritum 2.p.ent.