presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) maŋŋánan maŋŋánin maŋŋánivččen
(don) maŋŋánat maŋŋánit maŋŋánivččet
(son) maŋŋána maŋŋánii maŋŋánivččii
(moai) maŋŋánetne maŋŋáneimme maŋŋánivččiime
(doai) maŋŋáneahppi maŋŋáneidde maŋŋánivččiide
(soai) maŋŋáneaba maŋŋáneigga maŋŋánivččiiga
(mii) maŋŋánat
(mii) maŋŋánit
maŋŋáneimmet maŋŋánivččiimet
(dii) maŋŋánehpet maŋŋáneiddet maŋŋánivččiidet
(sii) maŋŋánit maŋŋánedje maŋŋánivčče
presens nektingsform
(odne in) maŋŋán
preteritum nektingsform
(ikte in) maŋŋánan
kondisjonalis nektingsform
(in) maŋŋánivčče
perf.partisipp
(lean) maŋŋánan
imperativ 2.p.ent.
(til en) maŋŋán
imperativ 2.p.tot.
(til to) maŋŋáneahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) maŋŋánehket
Eanet sojahanhámit →

maŋŋánit (verb)

  • bli sein
presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) maŋŋánan maŋŋánin maŋŋánivččen
(don) maŋŋánat maŋŋánit maŋŋánivččet
(son) maŋŋána maŋŋánii maŋŋánivččii
(moai) maŋŋánetne maŋŋáneimme maŋŋánivččiime
(doai) maŋŋáneahppi maŋŋáneidde maŋŋánivččiide
(soai) maŋŋáneaba maŋŋáneigga maŋŋánivččiiga
(mii) maŋŋánat
(mii) maŋŋánit
maŋŋáneimmet maŋŋánivččiimet
(dii) maŋŋánehpet maŋŋáneiddet maŋŋánivččiidet
(sii) maŋŋánit maŋŋánedje maŋŋánivčče
presens nektingsform
(odne in) maŋŋán
preteritum nektingsform
(ikte in) maŋŋánan
kondisjonalis nektingsform
(in) maŋŋánivčče
perf.partisipp
(lean) maŋŋánan
imperativ 2.p.ent.
(til en) maŋŋán
imperativ 2.p.tot.
(til to) maŋŋáneahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) maŋŋánehket
Eanet sojahanhámit →
maŋŋánit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • maŋŋánit verb intransitiv infinitiv
  • maŋŋánit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • maŋŋánit verb intransitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • maŋŋánit verb intransitiv indikativ preteritum 2.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

maŋŋánit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

maŋŋánit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • maŋŋánit verb intransitiv infinitiv
  • maŋŋánit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • maŋŋánit verb intransitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • maŋŋánit verb intransitiv indikativ preteritum 2.p.ent.