Neahttadigisánit

mannat lea vejolaččat dán sáni hápmi:



presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) manan mannen manalin
manašin
(don) manat mannet manalit
manašit
(son) manná manai manalii
manašii
(moai) manne manaime manaleimme
manašeimme
(doai) mannabeahtti manaide manaleidde
manašeidde
(soai) mannaba manaiga manaleigga
manašeigga
(mii) mannat manaimet manaleimmet
manašeimmet
(dii) mannabehtet manaidet manaleiddet
manašeiddet
(sii) mannet manne manaledje
manašedje
presens nektingsform
(odne in) mana
preteritum nektingsform
(ikte in) mannan
kondisjonalis nektingsform
(in) manale
(in) manaše
perf.partisipp
(lean) mannan
imperativ 2.p.ent.
(til en) mana
imperativ 2.p.tot.
(til to) manni
imperativ 2.p.flt.
(til flere) mannet
Eanet sojahanhámit →

mannat (verb)

presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) manan mannen manalin
manašin
(don) manat mannet manalit
manašit
(son) manná manai manalii
manašii
(moai) manne manaime manaleimme
manašeimme
(doai) mannabeahtti manaide manaleidde
manašeidde
(soai) mannaba manaiga manaleigga
manašeigga
(mii) mannat manaimet manaleimmet
manašeimmet
(dii) mannabehtet manaidet manaleiddet
manašeiddet
(sii) mannet manne manaledje
manašedje
presens nektingsform
(odne in) mana
preteritum nektingsform
(ikte in) mannan
kondisjonalis nektingsform
(in) manale
(in) manaše
perf.partisipp
(lean) mannan
imperativ 2.p.ent.
(til en) mana
imperativ 2.p.tot.
(til to) manni
imperativ 2.p.flt.
(til flere) mannet
Eanet sojahanhámit →
mannat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • mannat verb intransitiv infinitiv
  • mannat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

Váldde oktavuođa

Váldde oktavuođa (giellatekno@uit.no)

mannat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

mannat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • mannat verb intransitiv infinitiv
  • mannat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.