ent. flt.
nominativ miella mielat
akkusativ miela mielaid
genitiv miela mielaid
illativ millii mielaide
lokativ mielas mielain
komitativ mielain mielaiguin
essiv miellan
Eanet sojahanhámit →

miella (subst.)

  • (subst.) sinn; (subst.) mening
    Árvalus ii leat goitge buohkaid miela mielde.
    Forslaget er likevel ikke etter alles mening.
    Sii čájehedje miela dulvadeami vuostá.
    De demonstrerte mot neddemmingen.
    Eanet gažaldagat badjánit millii vuojidettiin duoddarii.
    Jeg kommer på flere spørsmål mens jeg kjører mot vidda.
  • (subst.) humør
    Nieida lea buori mielas dál, muhto bárdni lea velgo heajos mielas.
    Jenta er i godt humør nå, men gutten er fremdeles i dårlig humør.
  • (subst.) lyst
    Mus lea miella dan dahkat.
    Jeg har lyst til å gjøre det.
ent. flt.
nominativ miella mielat
akkusativ miela mielaid
genitiv miela mielaid
illativ millii mielaide
lokativ mielas mielain
komitativ mielain mielaiguin
essiv miellan
Eanet sojahanhámit →
miella Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • miella subst. ent. nominativ

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

miella lea vejolaččat dán sáni hápmi:

miella Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • miella subst. ent. nominativ