ent. flt.
nominativ moadde moattit
genitiv moatte
moatti
mottiid
akkusativ moadde mottiid
illativ moaddái mottiide
lokativ moattis mottiin
komitativ mottiin mottiiguin
essiv moaddin
Eanet sojahanhámit →

moadde (pron. ubestemt)

  • et par; noen få
    Bivden su vuordit moadde beaivvi.
    Jeg ba henne vente et par dager.
    Ožžon moatti oahppis rámi.
    Jeg fikk ros fra et par elever.
ent. flt.
nominativ moadde moattit
genitiv moatte
moatti
mottiid
akkusativ moadde mottiid
illativ moaddái mottiide
lokativ moattis mottiin
komitativ mottiin mottiiguin
essiv moaddin
Eanet sojahanhámit →
moadde Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • moadde pron. ubestemt attr.
  • moadde pron. ubestemt ent. akkusativ
  • moadde pron. ubestemt ent. nominativ

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

moadde lea vejolaččat dán sáni hápmi:

moadde Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • moadde pron. ubestemt attr.
  • moadde pron. ubestemt ent. akkusativ
  • moadde pron. ubestemt ent. nominativ