moaitámuš (subst.)
- 1. (subst.) bebreidelse; (subst.) klage
- 2. (negativ tilbakemelding) (subst.) kritikk
moaitit (verb)
- klage over
Der/muš (subst.)
moaitimuš (subst.)
- (negativ tilbakemelding) (subst.) kritikk
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
moaitámuš lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- Der/muš
-
- avledning: -muš subst. ent. nominativ
- moaitimuš Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- moaitimuš subst. ent. nominativ
- moaitit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- moaitit verb transitiv
- moaitámuš Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- moaitámuš subst. ent. nominativ