ent. flt.
nominativ muddu muttut
akkusativ muttu muttuid
genitiv muttu muttuid
illativ muddui muttuide
lokativ muttus muttuin
komitativ muttuin muttuiguin
essiv muddun
Eanet sojahanhámit →

muddu (subst.)

  • (subst.) fase
    Nuorvvu vearrámus muddu manná dábálaččat badjel jo moatti beaivvis.
    Den verste fasen av forkjølelse går vanligvis over i løpet av et par dager.
    Artihkal gieđahallá man muttus sámi giellateknologiija lea dál.
    Artikkelen behandler i hvilken fase samisk språkteknologi er nå.
  • (subst.) grad
    Ádden muhtin muddui su vuosteákka.
    Jeg forstår til en viss grad hennes motargument.
    Áigi čájeha man muddui Finnmárkoláhka lihkostuvvá.
    Tiden viser i hvilken grad Finnmarksloven lykkes.
ent. flt.
nominativ muddu muttut
akkusativ muttu muttuid
genitiv muttu muttuid
illativ muddui muttuide
lokativ muttus muttuin
komitativ muttuin muttuiguin
essiv muddun
Eanet sojahanhámit →
muddu Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • muddu subst. ent. nominativ

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

muddu lea vejolaččat dán sáni hápmi:

muddit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • muddit verb transitiv imperativ 1.p.tot.
muddu Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • muddu subst. ent. nominativ