presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) namuhan namuhin namuhivččen
(don) namuhat namuhit namuhivččet
(son) namuha namuhii namuhivččii
(moai) namuhetne namuheimme namuhivččiime
(doai) namuheahppi namuheidde namuhivččiide
(soai) namuheaba namuheigga namuhivččiiga
(mii) namuhat
(mii) namuhit
namuheimmet namuhivččiimet
(dii) namuhehpet namuheiddet namuhivččiidet
(sii) namuhit namuhedje namuhivčče
presens nektingsform
(odne in) namut
preteritum nektingsform
(ikte in) namuhan
kondisjonalis nektingsform
(in) namuhivčče
perf.partisipp
(lean) namuhan
imperativ 2.p.ent.
(til en) namut
imperativ 2.p.tot.
(til to) namuheahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) namuhehket
Eanet sojahanhámit →

namuhit (verb)

  • 1. (verb) nevne
    Muhto nu go dievdu ieš namuha, de bargá son gilvaleaddji aviissas Min Áiggis.
    Men slik som mannen selv nevner, så arbeider han i den konkurrerende avisa Min Áigi.
  • 2. (verb) tilføre
  • 3. (nevne) (verb) omtale
  • 4. (si) (verb) nevne
    Muhto nu go dievdu ieš namuha, de bargá son gilvaleaddji aviissas Min Áiggis.
    Men slik som mannen selv nevner, så arbeider han i den konkurrerende avisa Min Áigi.
presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) namuhan namuhin namuhivččen
(don) namuhat namuhit namuhivččet
(son) namuha namuhii namuhivččii
(moai) namuhetne namuheimme namuhivččiime
(doai) namuheahppi namuheidde namuhivččiide
(soai) namuheaba namuheigga namuhivččiiga
(mii) namuhat
(mii) namuhit
namuheimmet namuhivččiimet
(dii) namuhehpet namuheiddet namuhivččiidet
(sii) namuhit namuhedje namuhivčče
presens nektingsform
(odne in) namut
preteritum nektingsform
(ikte in) namuhan
kondisjonalis nektingsform
(in) namuhivčče
perf.partisipp
(lean) namuhan
imperativ 2.p.ent.
(til en) namut
imperativ 2.p.tot.
(til to) namuheahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) namuhehket
Eanet sojahanhámit →
namuhit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • namuhit verb transitiv infinitiv
  • namuhit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • namuhit verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • namuhit verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

namuhit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

namuhit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • namuhit verb transitiv infinitiv
  • namuhit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • namuhit verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • namuhit verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent.