presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) ofelasttán ofelasten
2.p.ent. (don) ofelasttát ofelastet
3.p.ent. (son) ofelastá ofelasttii
1.p.tot. (moai) ofelaste ofelasttiime
2.p.tot. (doai) ofelastibeahtti ofelasttiide
3.p.tot. (soai) ofelastiba ofelasttiiga
1.p.flt. (mii) ofelastit ofelasttiimet
2.p.flt. (dii) ofelastibehtet ofelasttiidet
3.p.flt. (sii) ofelastet ofelaste
presens nektingsform
(odne in) ofelastte
preteritum nektingsform
(ikte in) ofelastán
perf.partisipp
(lean) ofelastán
imperativ 2.p.ent.
(til en) ofelastte
imperativ 2.p.tot.
(til to) ofelasti
imperativ 2.p.flt.
(til flere) ofelastet
Eanet sojahanhámit →

ofelastit (verb)

presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) ofelasttán ofelasten
2.p.ent. (don) ofelasttát ofelastet
3.p.ent. (son) ofelastá ofelasttii
1.p.tot. (moai) ofelaste ofelasttiime
2.p.tot. (doai) ofelastibeahtti ofelasttiide
3.p.tot. (soai) ofelastiba ofelasttiiga
1.p.flt. (mii) ofelastit ofelasttiimet
2.p.flt. (dii) ofelastibehtet ofelasttiidet
3.p.flt. (sii) ofelastet ofelaste
presens nektingsform
(odne in) ofelastte
preteritum nektingsform
(ikte in) ofelastán
perf.partisipp
(lean) ofelastán
imperativ 2.p.ent.
(til en) ofelastte
imperativ 2.p.tot.
(til to) ofelasti
imperativ 2.p.flt.
(til flere) ofelastet
Eanet sojahanhámit →
ofelastit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • ofelastit verb transitiv infinitiv
  • ofelastit verb transitiv
  • ofelastit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

ofelastit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/NomAg
  • avledet handlernomen subst. flt. nominativ
ofelastit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • ofelastit verb transitiv infinitiv
  • ofelastit verb transitiv
  • ofelastit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.