presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) oskkun oskon
2.p.ent. (don) oskkut oskot
3.p.ent. (son) osku oskkui
1.p.tot. (moai) osko oskkuime
2.p.tot. (doai) oskubeahtti oskkuide
3.p.tot. (soai) oskuba oskkuiga
1.p.flt. (mii) oskut oskkuimet
2.p.flt. (dii) oskubehtet oskkuidet
3.p.flt. (sii) oskot osko
presens nektingsform
(odne in) oskko
preteritum nektingsform
(ikte in) oskon
perf.partisipp
(lean) oskon
imperativ 2.p.ent.
(til en) oskko
imperativ 2.p.tot.
(til to) osku
imperativ 2.p.flt.
(til flere) oskot
Eanet sojahanhámit →

oskut (verb)

  • (religiøst) (verb) tro
    Mun oskkun Ipmilii.
    Jeg tror på Gud.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) oskkun oskon
2.p.ent. (don) oskkut oskot
3.p.ent. (son) osku oskkui
1.p.tot. (moai) osko oskkuime
2.p.tot. (doai) oskubeahtti oskkuide
3.p.tot. (soai) oskuba oskkuiga
1.p.flt. (mii) oskut oskkuimet
2.p.flt. (dii) oskubehtet oskkuidet
3.p.flt. (sii) oskot osko
presens nektingsform
(odne in) oskko
preteritum nektingsform
(ikte in) oskon
perf.partisipp
(lean) oskon
imperativ 2.p.ent.
(til en) oskko
imperativ 2.p.tot.
(til to) osku
imperativ 2.p.flt.
(til flere) oskot
Eanet sojahanhámit →
oskut Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • oskut verb transitiv infinitiv
  • oskut verb transitiv imperativ 1.p.flt.
  • oskut verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

oskut lea vejolaččat dán sáni hápmi:

oskut Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • oskut verb transitiv infinitiv
  • oskut verb transitiv imperativ 1.p.flt.
  • oskut verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.